Korrigeerivate tegevuste kehtestamine
Korrigeerivate tegevuste all mõeldakse tegevuskava, mida rakendatakse juhul kui selgub, et olukord kriitilises punktis on väljumas kontrolli alt või ei ole enam ohjatav. Määratakse kindlaks, kas ja kuidas tuleb toodet edasi töödelda, mille valmistamise ajal kriitiline punkt ei olnud täielikult ohjatud. Näiteks: teistkordne kuumtöötlemine, toote kiire jahutamine, toote suunamine ümbertöötlemiseks vms.
Korrigeerivate tegevuste õigeaegse sooritamise eest vastutavad määratud isikud, kes peavad ka kõik korrigeerivad toimingud dokumenteerima.
Tegevuste kehtestamine enesekontrolliplaani nõuetekohasuse tõendamiseks
Loodud enesekontrolliplaani efektiivsuse tõestamiseks tuleb periooditi (vähemalt 1 x aastas) see üle vaadata ning vajaduse ilmnemisel sisse viia muudatused, samuti viiakse sisse muudatused tehnoloogiliste etappide, ehituslike või muude suuremate ja olulisemate muudatuste korral. Eesmärgiks on välja selgitada, kas enesekontrolliplaanis kehtestatu vastab tegelikule olukorrale ettevõttes. Soovitav on jooksvalt dokumenteerida igapäevatöös esinenud olukorrad ja lahendused, mis erinevad algselt koostatud enesekontrolliplaanist.
Efektiivsuse tõestamise meetodid lisaks enesekontrollisüsteemi ülevaatusele on ka verifitseerimine ja valideerimine. Verifitseerimise meetodid on siseaudit, välisaudit, klientide auditid. Valideerimine on protsess, mille tulemusena saadakse kinnitust, kas soovitud tulemus saavutatakse, ja selleks viiakse läbi tegevusi, et selgitada, kas väljatöötatud protsess täidab etteantud eesmärke.
Taolisi auditeid tuleb planeerida ja läbi viia teatud sagedusega ning samuti juhul, kui ettevõtte tegevuses toimub olulisi muutusi.
Muutused ettevõtte tegevuses võivad olla järgmised:
- Muudetakse toorainet või toodet, töötlemistingimusi (tehase skeem ja keskkond, tööprotsessis kasutatavad seadmed, puhastamis- ja desinfitseerimisprogramm).
- Muudetakse pakendamis-, ladustamis- või turustamistingimusi.
- Muutuvad tarbijate toote kasutusharjumused.
- Teabe saamine uue tootega seotud ohu kohta.
Auditi läbiviimist teostavatel isikutel peavad olema piisavad teadmised HACCP-st ning objektiivse tulemuse saamiseks süsteemi väljatöötaja iseenda tööd ei saa auditeerida. Selline võimalus puudub vaid sellises ettevõttes, kus töötab ainult üks inimene. Auditi tulemused dokumenteeritakse ning tulemuste põhjal kogutud info alusel viiakse enesekontrolliplaani sisse vajalikud muudatused.
Auditi läbiviimiseks koosta kontrollküsimustik, mis katab kõiki eeltingimusprogramme ja HACCP printsiipe. Audit ei ole ainult dokumentide kontroll, vaid dokumentide asjakohasust kontrollitaksegi ringkäigul ettevõttes.
Lisaks auditile on süsteemi nõuetekohasuse tõestamiseks laboratoorsed analüüsid ning täidetud eeltingimuste seirete lehed.
Analüüside katseprotokollid tuleb säilitada laboratoorsete analüüside kava juures.
Dokumenteerimine
Enesekontrollisüsteemi dokumentatsioon peab hõlmama kõiki vajalikke dokumente, seirelehti ja tõendusmaterjali (auditi tulemused, laboratoorsete analüüside katseprotokollid). Dokumentatsioon peab olema korrektne, täpne ja ajakohane ning hõlmama kogu HACCP süsteemi. Dokumendid peavad olema identifitseeritavad (viitenumbrid) ning kergesti leitavad.
Selleks tuleb:
- Koostada enesekontrollisüsteemi hõlmav dokumenteerimise kord – kaustad, viitenumbrid jms
- Määrata dokumentide säilitamise perioodid.
- Järjestada dokumendid loogilises järjekorras.
- Säilitada dokumente ajalises järjekorras.
- Veenduda, et dokumendid on hõlpsasti leitavad.
- Veenduda, et dokumenteeritud on kogu enesekontrollisüsteemiga seonduv.
Näide:
Dokumentide säilitamise periood
