HACCP-põhine menetlus
HACCP-põhist menetlust (ingl k Hazard Analysis and Critical Control Points) võib tinglikult väljendada kui ohuanalüüsil väljaselgitatud kriitiliste kontrollpunktide ohjet. Tegemist on ennetava süsteemiga, et tagada toiduohutus. HACCP-põhist menetlust võib kohaldada toidu tootmise, töötlemise ja turustamise ahela igas etapis alates esmatootmisest kuni lõpptarbimiseni.
Toidu tootmises võeti HACCP-meetod kasutusele 1970. aastatel. Euroopa Liidus on HACCP-põhise menetluse põhimõtted lisatud toiduohutust käsitlevatesse määrustesse.
Seitse põhimõtet ohuanalüüsi väljatöötamisel:
- Ohtude kindlakstegemine ehk mida tuleb vältida, mis tuleb kõrvaldada või vähendada vastuvõetavale tasemele.
- Kriitiliste kontrollpunktide (KKP) kindlaksmääramine etapis või etappides, kus kontroll on ohu vältimiseks, kõrvaldamiseks või vajalikule tasemele vähendamiseks hädavajalik.
- Kriitiliste piiride kehtestamine KKP-des. Kriitilised piirid eraldavad kindlaks tehtud ohtude vältimise, kõrvaldamise ja vähendamise korral vastuvõetava vastuvõetamatust.
- Tõhusate seiretoimingute kehtestamine ja rakendamine KKP-des.
- Korrigeerivate meetmete kehtestamine juhuks, kui seire tulemusel selgub, et kriitiline kontrollpunkt ei ole kontrolli all.
- Varem esitatud meetmete tõhususe kontrollimiseks regulaarsete toimingute kehtestamine.
- Toidukäitlemisettevõtte laadi ja suurusega vastavuses olevate dokumentide ja andmete loomine. Need tõendavad eelnevalt esitatud meetmete rakendamise tõhusust.
HACCP-põhise menetluse eesmärk on keskenduda kontrollile kriitlistes kontrollpunktides.
Toote, tootmisprotsessi või toimingu muutumise korral tuleks HACCP-põhised menetlused läbi vaadata ja teha vajalikud muudatused.